LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Onomastika

Isikunimi ehk antroponüüm on inimest tähistav nimi. Isikunime osad on eesnimi, s.o lapsele tema sünni registreerimisel antav nimi, ja perekonnanimi, s.o vanemailt lapsele kanduv nimi.

Perekonnanimi asetseb enamikus keeltes eesnime järel (nt inglise ja saksa keeles), harvemini ees (nt ungari ja jaapani keeles). Tänapäeva eestlase eesnimi on ees ja perekonnanimi järel, nt Ain Kaalep, Viivi Luik, Mats Traat. Ainult seal, kus on tarvis perekonnanimede järgi tähestikulist järjestamist, võib kasutada pöördjärjestust, mida märgistab koma, nt


Hirv, Indrek
Kaalep, Ain
Luik, Viivi
Rummo, Paul-Eerik
Traat, Mats
Unt, Mati

Kui sellist järjestust kasutatakse kirjakeelses tekstis, siis on tunda bürokraatiakeele hõngu, nt Kirjanikest võtsid koosolekul sõna Kaalep, Ain, Luik, Viivi ja Unt, Mati. See on pöördjärjestus, kus perekonnanimi on nimetavas käändes.

Veel on võimalik pöördjärjestus, kus perekonnanimi on omastavas käändes, nt Kaalepi Ain, Luige Viivi, Undi Mati. See on eestipärane mall, sest nii kasutati vanasti eestlaste lisanimesid (vt allpool). Tänapäeval ei ole see aga ametlik ega enam neutraalnegi mall, vaid argikeelne.

Eestlaste eesnimed (näitestiku on koostanud Henn Saari)

A. Eestikeelsed eesnimed

  1. Muinaseesti (läänemeresoome) mehenimed praegusaegsel kujul: Lembit, Toivo, Valdo, Ülo, Vootele, Manivald, Tõivelemb, (liivi:) Kaupo. Naisenimed, mis XIII sajandil olid mehenimed: Ülle, Vilja. Tolleaegsetest naisenimedest on teada vaid vähesed ja neid tänapäeval ei kasutata.
  2. Keskajal laenatud mehenimed: Tõnis (< Antonius); Jaan, Juhan, Hannes, Ants (< Johannes); Jaak, Jaagup (< Jakob); Priit, Vidrik, Kustas, Nigul(as), Märt, Peeter, Pärtel, Siim, Toomas. Naisenimed: Kadri, Kai, Triinu (< Katharina); Reet, Krõõt, Maret (< Margareta); Mari, Ann, Mai, Mall, Leena, Leeni, Liisa, Liisu, Piret.
  3. Uued eesti mehenimed: Kalju, Kaljula, Arvo, Ago, Ott, Valev, Vambola, Vello, Veljo, Urmas. Naisenimed: Aita, Elle, Heldi, Helle, Imbi, Kaja, Heli, Koidu, Leelo, Luule, Maimu, Saale, Urve, Virve, Merike.

B. Võõrkeelsed eesnimed

  • Vanemad mehenimed: Johannes, Heinrich, Voldemar, Harri ~ Harry, Konrad, Otto, Karl, Eduard, Alfred, Feliks ~ Felix, Rudolf, Richard, Erich, Ferdinand, Viktor, Vassili, Nikolai, Reinhold, Robert. Naisenimed: Marie, Maria, Anna, Elisabeth, Christine, Emilie, Adele, Rosalie, Amalie, Emma, Veera, Olga, Ellen, Erika.
  • Uuemad mehenimed: Sven, Holger, Nils, Pekka, Ant(t)i, Eero, Imre, Rene ~ René, Aivar, Fred, Guido. Naisenimed: Ingrid, Marika, Kathleen ~ Kätlin, Harriet, Dorrit, Ruta.

Isanimi ehk patronüüm on isa või esiisa nimest saadud nimi. Eri keeltes võib see olla moodustatud kas liite abil (nt vene -ович, -евич, -овна, -евна Иван Александрович Кузнецов, Мария Александровна Кузнецова) või järglast märkiva sõna abil (nt islandi Jón Ingólfsson -- Jón Ingólfuri poeg, Áslaug Ólafsdóttir -- Áslaug Ólafuri tütar). Isanimi käibib kas koos eesnimega (vn Матвей Семенович, valgevene Вольга Ягораjна) või on muutunud perekonnanimeks (Skandinaavia son- ja sen-lõpulised nimed, nagu Jensen 'Jensi poeg'; Gruusia švili-lõpulised nimed, nagu Gogišvili 'Gogi laps'). On ka perekonnanimesid, mis päritolu poolest on emanimed ehk matronüümid, s.o ema või esiema nimest saadud nimed, nt ingl Nelson 'Neli poeg'.

Eestlastel ei ole isanime kasutamine tavaks. Siiski oli isanimi terve Nõukogude aja kõigis dokumentides ja asjaajamises kohustuslik. Nt avaldustes, telefonimaksu tasumisel, pangast raha võtmisel jne tuli kirjutada: Tiiu Evaldi t Erelt, Jaan Antsu p Kivi. Nüüd on nõutavad ainult eesnimi ja perekonnanimi, mis kokku annavad eestlase nime.

Nagu paljudel teistelgi rahvastel olid eestlastel enne perekonnanimede tekkimist lisanimed. Lisanimi oli isa- või hüüdnimel, elukutse nimetusel või muul põhinenud isikunimeosa, mis võis, kuid ei tarvitsenud järglastele päranduda. Lisanimed asusid linlastel perekonnanime järel, talupoegadel ees. Eestlased kasutasid lisanimesid, mis olid saadud talunimest (Pendi Joosep, Laratsi Sass), talu- ja isanimest (Vaino Matsi Hans), elukutsest (Sepa Juhan ja Kapa Juhan).

Ametlikult anti perekonnanimed eesti talupoegadele 1816--1835 pärast pärisorjuse kaotamist, Setumaal alles 1921--22.

Eestlaste perekonnanimed

on saadud nt
  • eesnimest: muistsed Vihalem, Ilu, Miilet; ristiusulised Markus, Joonas, Laretei (< Laurentius)
  • kohanimest: Suubi, Tarto, Tallinn, Nurst (< Nurste), Soome, Betlem, Hamburg, London
  • loodusest: Koit, Kõue, Vihma; Mäger, Kotkas, Kass, Luts; Kask, Türnpuu, Lill, Murakas; Kivi, Paas, Känd, Mets, Nõmmik, Hobustkoppel
  • esemetest: Kell, Kuljus, Tool, Mõrd, Nõel, Kaigas
  • ametist: Kalamees, Vardja, Paadimeister, Jääger, Mõisnik
  • abstraktmõistetest: Otsus, Rõõm, Õigus, Lõbu
  • inimese omadustest: Kõverjalg, Aus, Mõistlik, Tarkpea, Armolik, Erelt (Saaremaal 'rahutu, kärsitu')

Sõnaliigilt

  • nimisõnad (neid on kõige rohkem): Raamat, Lapp, Kaasik
  • omadussõnad: Kibe, Rõõmus, Valge, Kindlam, Auväärt
  • arvsõnad: Kolmas, Ühtegi, Tosin
  • asesõnad: Mina, Ise, Meil
  • tegusõnad: Eitea, Läks, Kuulmata, Ole, Püüa
  • määrsõnad: Õkva, Üksi, Edasi, Tasa
  • ees- ja tagasõnad: Ligi; eessõna + nimisõna: Ülemaante, Üleoja; nimisõna + tagasõna: Mäetaga, Müüripeal

Käändsõnad on

  • hrl nimetavas käändes (vt enamik näiteid) ja omastavas, nagu Mäe, Kalda, Sepa, Pae, Luige;
  • vähe muis käändeis: Viiralt, Maalt, Ühtegi

Keelelt

  • eestikeelsed
  • saksakeelsed (nimede panemise ajal 50%)
  • venekeelsed jne
  • segakeelsed: Võsuberg, Rebasson, Õunmann, Pikkov

Aastail 1935--1940 oli Eestis suur nimede eestistamise aktsioon, mille tulemusena oma nime eestipärastas üle 210 000 inimese. Näiteks on eestistuse läbi teinud Eesti keeleelus tuntud perekonnanimed

Berg
Ariste (Saaremaa kohanime järgi)
Saaberk
Saareste
Mälson
Mägiste
Reichenbach
Riikoja (tõlkelaen)
Schwalbe
Silvet
Roosmann
Nurmekund (muistse maakonna järgi)
Freienthal
Raiet
Rosenstrauch
Rajandi
Takenberg
Tarand
Speek
Saari (mitm os sõnast saar)

Kui eestlase perekonnanimi on väga ilus, nagu Kallismaa, Õnnepalu, Ehasalu, Merilind, Mererand, Meriste, Lumiste, siis on suure tõenäosusega tegemist eestistamise ajast pärit nimega. Samal ajal eestistati ka võõrapäraseid eesnimesid.

Praegu on sagedaimad eestlaste perekonnanimed:

  1. Tamm (~ 6000 isikut)
  2. Saar
  3. Lepp
  4. Lep(p)ik
  5. Mägi
  6. Kask
  7. Vaher
  8. Rebane
  9. Raudsepp
  10. Koppel
  11. Oja (~ 2000 isikut)

Inimesel võib olla veel hüüdnimi -- mitteametlik nimi, mis on inimesele külge jäänud tema välimuse, tegevuse või iseloomu järgi või moonutatud tema nimest. Nt Julk-Jüri, Kupu-Kai, Punahabe, Titepiuks, Tiiger, Neitsi, Talisman (< Talis Bachmann), Jants (< Jaan), Seilu (< Seilenthal), Gorba (< Gorbatšov). Põlgust väljendab jämedatooniline sõimunimi, nt Paksmagu, Rasva-Ruts, Lipaka-Lilli.

Vahel soovib isik kasutada varjunime ehk pseudonüümi. Nende hulgast on kõige tuntumad kirjanikunimed, mille kohta on koostatud terveid raamatuid. Nt Mait Metsanurk (kodanikunimega Eduard Hubel), Villem Ridala (Villem Grünthal), Lydia Koidula (Lydia Jannsen, abielunimega Michelson), Onu Thal (Uno Laht), Emil Tode (Tõnu Õnnepalu).

Isikunimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib antroponüümia. Vahel öeldakse ka antroponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna isikunimesid, nt eesti antroponüümika, Setumaa antroponüümika.

Oma loomu poolest isikunimedele lähedal seisavad veel loomanimed. Loomanimi ehk zoonüüm tähistab looma (hrl kodulooma), nt (koer) Pontu, (kass) Missi, (hobune) Piki, (lehm) Mooni, (pull) Punu, (siga) Rõik, (kits) Möki, (kana) Tuti, (kukk) Petja, (ronk) August.


Algallikas